Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ngiliphi Ithemba Elikhona Ngabokhokho Bami?

Ngiliphi Ithemba Elikhona Ngabokhokho Bami?

ESIKHATHINI esidlulileko, kwavela isihloko esikarisako kuphephandaba leKorea i-The Chosun Ilbo. Labuza, “‘UShim Cheong Olungileko,’ Ogade Angazi Litho NgoJesu—Waya Esirhogweni Na?”

Isihloko sephephandabesi besivusa amadlharuma ngombana uShim Cheong ungumma osesemutjha othandwako omlingiswa enolwaneni yeKorea, owadela ukuphila kwakhe bona asize uyise osiphofu. Sekuminyaka abukwa khulu. Eqinisweni eKorea, “uShim Cheong” bekaqalwa njengesibonelo sendodakazi ezinikeleko.

Kwabanengi, umbono wokobana umuntu onjalo uzokujeziswa esirhogweni ngebanga lokobana bekangasimKrestu obhajadisiweko awukalungi, begodu uyadina. Ngaphezu kwalokho, inolwana le kufuze bona yenzeka kade khulu ngaphambi kobana umlayezo ngoKrestu ufike endawenekhabo.

Indaba esephephandabeni le beyihlanganisa nekulumiswano nomfundisi. Wabuzwa bona abantu labo abafa bangakalifumani ithuba lokufunda ngoJesu bazokuyiswa esirhogweni na. Waphendula wathini? “Asazi. Sicabanga bona kukhona uZimu akuhlelele [abantu abanjalo].”

IFUNEKO YOKUPHULUSWA

I-The New Catholic Encyclopedia ithi: “Ukubhajadiswa kuqakathekile bona umuntu aphuluswe. Njengombana noKrestu ngokwakhe atjho ukuthi ngaphandle kobana umuntu abelethwe kabutjha ngamanzi nangoMoya oCwengileko, ngeze angena emBusweni kaZimu. (Jn 3.5)” Ngebanga lalokhu, abanye bakholelwa bona labo abahlongakele bangakabhajadiswa balahlelwa esirhogweni namtjhana batshwenywa ngezinye iindlela ngemva kokufa.

Nokho, kunabanye abanengi, abaqala ikolelo leyo njengenganangqondo. Kuneengidi zabantu ezife zingazi litho ngeBhayibheli. Kghani zifanelwe kutshwenywa unomphela? Lithini iBhayibheli ngendaba le?

ITHEMBA ELISEBHAYIBHELINI

IBhayibheli likutjho ngokukhanyako bona uZimu akabakhohlwa abantu egade baphila banganalwazi leemfuneko zakhe. IzEnzo 17:30 ziyasiqinisekisa: “UZimu wathalalisa iinkhathi zokungazi.” Ngalokho, khuyini ethenjiswa yiBhayibheli ngalabo abahlongakele bangakalifumani ithuba lokufunda ngoZimu?

Sitjho ukuthini isithembiso sakaJesu esithi: ‘Uzakuba nami ePharadesi’?

Ipendulo ifumaneka kilokho uJesu akutjela esinye seenlelesi egade abethelwe naso. Indoda yathi kuJesu: “Ungikhumbule nawufika embuswenakho.” UJesu wayiphendula wathini? ‘Ngiqinisile ngiyakutjela namhlanjesi, uzakuba nami ePharadesi.’—Lukasi 23:39-43.

Kghani uJesu bekathembisa indoda le bona izokuya ezulwini? Awa. Indoda leyo ‘beyingakabelethwa kabutjha’ ngamanzi nangomoya, okuyifuneko yokungena emBusweni wezulwini. (Jwanisi 3:3-6) Kunalokho, uJesu bekathembisa isilelesi lesa bona sizokuphila godu, ePharadesi. Njengombana beyimJuda, indoda le kungenzeka beyijayelene nephasi eliyiPharadesi—isimu ye-Edeni—ekukhulunywa ngayo encwadini yokuthoma yeBhayibheli. (Genesisi 2:8) Isithembiso sakaJesu samnikela ithemba eliqinisekisiweko lokuvuselwa ePharadesi nesele libuyiselwe ephasini.

Eqinisweni, iBhayibheli lithembisa bona “kuzakuba khona ukuvuka kwabafileko kwabo boke abalungileko nabangakalungi.” (IzEnzo 24:15) ‘Abangakalungi’ ngilabo abangakhenge balalele imithethokambiso kaZimu yokulunga ngombana bebangayazi intando kaZimu. UJesu uzosivusa nesilelesi esingakalungi esakhuluma naye kuhlanganise neengidigidi zabantu abafe bangazi litho ngoZimu. Ngalokho, ephasini eliyiPharadesi, bazokufundiswa iimfuneko zakaZimu, begodu bazokufumana ithuba lokuziveza bona bayamthanda uZimu ngokulalela imiyalwakhe.

LOKHA NEKUVUSWA ABANGAKALUNGI

Lokha abangakalungi nesele bavusiwe, kghani bazokwahlulelwa ngokwalokho abakwenza esikhathini esidlulileko? Awa. KwebeRoma 6:7 ithi: “Nanyana ngubani ofileko, ukhululiwe emandleni wesono.” Abangakalungi bazabe sele babhadalele izono zabo ngokufa. Ngalokho, bazokwahlulelwa ngokwalokho abakwenze ngemva kokuvuswa, ingasi lokho abakwenze ngokungazi ngaphambi kobana bafe. Bazokuzuza njani?

Ngemva kokuvuswa, abalungileko bazokufumana ithuba lokufunda imithetho kaZimu, leyo ezabe yembuliwe lokha kuvulwa imiqulu engokomfanekiso. Ngemva kwalokho bazokwahlulelwa “ukuya ngemisebenzi abayenzileko” ukuthi bayayilalela imithetho kaZimu nofana awa. (IsAmbulo 20:12, 13) Kwabanengi abangakalungi, lokhu kuzabe kungasi lithuba lesibili, kodwana ithuba labo lokuthoma lokufumana ukuphila okungapheliko ephasini ngokufunda nokwenza intando kaZimu.

Ifundiso yeBhayibheli le isize abanengi bona babe nekholo kuZimu. UYeong Sug ngomunye wabo. Wakhuliswa njengomKatolika ozinikelo. Amalunga womndenakhe bekubaphristi. Afuna ukuba yi-nun (umma wekeregeni ongatjhadiko), wayokuhlala ekhaya lawo. Ngokukhamba kwesikhathi, wabeka phasi ngombana wadaniswa zizinto azibona zenzeka lapho. Ngaphezu kwalokho, bekangayamukeli ifundiso yesirhogo ngombana bekacabanga bona ukutlhorisa abantu esirhogweni somlilo kukungabi nabulungiswa nethando.

Ngemva kwalokho, omunye waboFakazi bakaJehova watjengisa uYeong Sug amezwi la aseBhayibhelini: “Abaphilako bayazi bonyana bazokuhlongakala, kodwana abahlongakeleko abazi litho; abasenamvuzo ngombana ukukhunjulwa kwabo akusekho.” (UmTjhumayeli 9:5) AboFakazi bamsiza bona alemuke bonyana abokhokho bakhe abatlhoriswa esirhogweni. Kunalokho, balele ekufeni, balindele ukuvuswa.

Ukwazi bona abantu abanengi akhenge bezwe iqiniso eliseBhayibhelini, uYeong Sug wakhumbula amezwi afumaneka kuMatewu 24:14 athi: “Ivangeli lombusweli lizakutjhunyayelwa ephasini loke, kube bufakazi kizo zoke izizwe ngaphambi kobana kufike isiphetho.” Kwanje uhlanganyela ekutjhumayeleni iindaba ezimnandi nekutjeleni abanye ngethemba elikarisako elisekelwe eBhayibhelini.

“UZIMU AKAKHETHI”

IBhayibheli lithi “uZimu akakhethi, kodwana omesabako enze okulungileko nanyana angewasiphi isizwe uyamukeleka kuye.” (IzEnzo 10:34, 35) Lobu bulungiswa obupheleleko soke esingabulindela kuZimu, ‘othanda okufaneleko nokulungileko.”—IRhubo 33:5.