Go na content

Go na table of contents

Fu san ede sma e du ogri?

Fu san ede sma e du ogri?

Fu san ede sma e du ogri?

FURU sma e agri nanga a sani disi: Wi alamala na sondu libisma. Fu dati ede wi e meki fowtu èn wi e du sani di e meki wi firi sari bakaten. Ma a de so taki den furu ogri sani di e pasa èn di wisrefi e si pikinmoro ibri dei, noso di wi e yere na nyunsu, e pasa fu di wi na sondu libisma?

Aladi wi e meki fowtu fu di wi na sondu libisma, toku furu sma sabi taki son takru fasi fa sma e tyari densrefi no kan kwetikweti. Boiti dati, sma sabi taki libisma man hori densrefi fu no du ogri. Furu sma ben o agri tu taki te wan sma e fruteri wan sani di no tru sondro fu du dati fu espresi, dan dati e difrenti fu te wan sma e taki ogri-ati lei fu espresi. Na so wan difrenti de tu na mindri wan sma di e meki wan ongoloku pasa so taki trawan kisi mankeri, èn wan sma di e kiri trawan fu espresi. Ma toku, den sma di e du ogri, nofo tron na sma na ini a libimakandra di de neleki ala tra sma. Fu san ede sma e du ogri?

Bijbel e taki moro fu a tori disi. A e sori wi prenspari reide fu san ede sma e du sani di den sabi taki na ogri sani. Luku san Bijbel e taki.

▪ „Te sma e pina wan koni sma, dan a kan du law sani.”PREIKIMAN 7:7.

Bijbel e taki dati son leisi a situwâsi fu sma e meki taki den du sani di den noiti no ben o du. Son sma e du ogri srefi fu di den e si den ogri disi leki wan lusu gi problema èn leki wan fasi fu du san reti. Wan buku e taki: „Sma di e du ogri-ati sani fu gens tirimakti, nofo tron no lobi en kwetikweti te a gersi leki a situwâsi no e kenki na ini a politiek, na ini a libimakandra èn na ini na ekonomia. Fu di a situwâsi e gi den so furu broko-ede meki den e du ogri” (Urban Terrorism).

▪ „Te wan sma lobi moni, dan dati na wan rutu fu ala sortu ogri sani.”1 TIMOTEYUS 6:10.

Son sma e taki dati srefi bun sma o pasa wet èn den o du wan sani di no fiti te den kan kisi furu moni. A gersi leki son sma di abi switifasi na ini aladei situwâsi, e kenki kon tron sma di grofu te den kan kisi moni noso te den kan lasi moni. Prakseri omeni ogri pasa fu di sma gridi. Den e tapu skreki gi sma soso fu kisi moni, den e bedrigi trawan, den e teki sma tyari gowe nanga tranga soso fu kisi moni, èn den e kiri trawan srefi gi moni.

▪ „Fu di den no strafu ogri sma esi-esi gi den ogri fu den, meki na ati fu libisma kon tranga èn den poti na den ede fu du ogri nomo.”PREIKIMAN 8:11.

A tekst disi e sori taki libisma gwenti denki taki den kan du ala san den wani te den sma di kan strafu den no e luku. Disi de so nanga sma di e rèi moro tranga leki san mag na tapu strati, sma di e spiek na eksamen, sma di e fufuru moni fu organisâsi di e yepi trawan, èn sma di e du tra moro bigi ogri. Te ala den sma di pasa wan wet no e kisi strafu gi san den du, noso te den no e frede taki trawan o kisi den, dan srefi bun sma di nofo tron e hori densrefi na wet, abi a deki-ati fu du sani di den no ben o du. Wan tijdschrift e taki: „Fu di a e pasa makriki taki ogrisma no kisi strafu gi san den du, meki taki bun sma na ini a libimakandra e kisi deki-ati fu du den moro bigi ogri” (Arguments and Facts).

▪ „Ibri sma e kisi tesi fu di en eigi lostu e hari en èn e kori en. Dan te a lostu kon lepi, a e tyari sondu kon.”YAKOBUS 1:14, 15.

Ala libisma kan abi takru denki. Ibri dei wi e kisi fu du nanga tesi fu du sani di no bun. Na ini Bijbel ten den Kresten ben kisi a rai disi: „Nowan tesi kon na un tapu, boiti den sani di gwenti fu miti libisma” (1 Korentesma 10:13). Sobun a bosroiti di wan sma e teki o meki taki a abi bun bakapisi noso takru bakapisi. Iya, a sma kan puru a takru denki dati wantewante noso a kan tan denki fu na ogri dati moro nanga moro. A tekst di skrifi na tapusei èn di teki puru fu a brifi fu Yakobus, e gi wi a warskow taki te wan sma e gi pasi taki a lostu „kon lepi”, dan a o du ogri te fu kaba.

▪ „Te wan sma e waka nanga koni sma, dan ensrefi o kon koni, ma te wan sma e waka nanga don sma, dan sani no o waka bun gi en.”ODO 13:20.

Den sma nanga suma wi abi demakandra kan abi furu krakti tapu wi, di kan meki taki wi du bun noso ogri. Nofo tron sma e du sani di den no ben wani du èn di abi takru bakapisi gi den, soso fu di den speri dwengi den, noso fu di den abi takru kompe. Te Bijbel e taki fu „don sma”, dan disi no abi fu du nanga sma di no abi koni, ma a abi fu du nanga sma di no e gi yesi na a koni rai fu Gado Wortu. Sobun, awansi wi yongu noso owru, te wi no e suku wi mati nanga koni, noso te wi no e suku mati di e hori densrefi na den bun markitiki fu Bijbel, dan wi kan fruwakti taki sani „no o waka bun” gi wi.

Den tekst disi èn sosrefi tra tekst na ini Bijbel, e sori krin fu san ede sma, sosrefi bun sma, e du ogri sani. Aladi a bun fu frustan san e meki taki sma du ogri, toku wan sma kan aksi ensrefi efu howpu de taki sani o waka bun. Iya, a howpu dati de, fu di Bijbel no e taki wawan fu san ede sma e du ogri sani, ma a e pramisi tu taki den ogri sani dati no sa de moro. San na den pramisi disi? Wan kaba o kon trutru na ala ogri di e pasa na grontapu? A tra artikel e gi piki tapu den aksi disi.