Nghena endzeni

Hundzela eka leswi nga endzeni

Nhluvuko Lowukulu Eku Kandziyisiweni Ka Tibibele Hi Tindzimi Ta Laha Afrika

Nhluvuko Lowukulu Eku Kandziyisiweni Ka Tibibele Hi Tindzimi Ta Laha Afrika

Nhluvuko Lowukulu Eku Kandziyisiweni Ka Tibibele Hi Tindzimi Ta Laha Afrika

VAHLAYI va Bibele va timbilu letinene lava humaka eYuropa ni le Amerika N’walungu va xi vone khale xilaveko xa leswaku vanhu va le Afrika va kota ku hlaya Rito ra Xikwembu hi tindzimi ta vona. Leswaku va kota ku hetisisa pakani leyi leyinene, vavanuna vo tala va te eAfrika leswaku va ta dyondza tindzimi ta kwalaho. Van’wana hi vona va sunguleke ku tsala tindzimi tin’wana ta laha Afrika va tlhela va tsala swihlamusela-marito. Endzhaku ka sweswo, va sungule ku hundzuluxela Bibele hi tindzimi to hambana-hambana ta laha Afrika. Ntirho lowu a wu nga olovi. The Cambridge History of the Bible ya hlamusela: “Emahlweni ko kuma rito leri faneleke leswaku a hundzuluxela hambi ku ri tidyondzo to olova ni ta xisekelo ta Vukreste, muhundzuluxeri a a fanele a ri lavisisa ku ringana malembe yo tala.”

Hi 1857 Vatswana va ve vo sungula ku va ni vuhundzuluxeri bya Bibele leyi heleleke hi rin’wana ra tindzimi ta laha Afrika leti a ti nga tsariwanga ehansi. * Yi gandlisiwe yi tlhela yi hlanganisiwa hi swiyenge, yi nga endliwi buku yin’we. Hi ku famba ka nkarhi, ku hundzuluxeriwe Bibele hi tindzimi tin’wana ta laha Afrika. Vunyingi bya vuhundzuluxeri lebyi byo sungula bya laha Afrika a byi ri ni vito ra Xikwembu, ku nga Yehovha, eka Matsalwa ya Xiheveru, kumbe “Testamente ya Khale” ni le ka Matsalwa ya Vukreste ya Xigriki, kumbe “Testamente Leyintshwa.” Hambiswiritano, mpfuxeto ni vuhundzuluxeri lebyintshwa byi endliwe hi vanhu lava a va nga ri xiximi vito ro kwetsima ra Mutsari wa Bibele, ku nga Yehovha. Kutani va landzele vukholwa-hava bya Xiyuda bya ku siva vito ra Xikwembu hi swithopo swo tanihi lexi nge Xikwembu kumbe Hosi. Xisweswo, ku ve ni xilaveko xa leswaku vanhu lava rhandzaka Xikwembu eAfrika va va ni vuhundzuluxeri bya Bibele lebyi nga ni vito ra Xikwembu.

Ku sukela hi va-1980, Huvo leyi Fumaka ya Timbhoni ta Yehovha yi endle matshalatshala lamakulu leswaku ku hundzuluxeriwa Bibele ya Vuhundzuluxeri Bya Misava Leyintshwa Bya Matsalwa Yo Kwetsima hi tindzimi to hlayanyana letikulu ta laha Afrika. Hikwalaho ka sweswo, namuntlha vanhu va madzana ya magidi lava rhandzaka Bibele eAfrika va hlaya Bibele ya Vuhundzuluxeri Bya Misava Leyintshwa hi tindzimi ta vona. Ku fikela sweswi, Vuhundzuluxeri Bya Misava Leyintshwa byi kumeka hi tindzimi ta 17 leti vulavuriwaka ematikweni ya laha Afrika byi helerile kumbe byi nga helelanga.

Vahlayi va Tibibele leti hundzuluxeriweke hi tindzimi leti ta le Afrika va tsaka hileswi va nga ni vuhundzuluxeri lebyi tirhisaka vito ra Xikwembu leri vangamaka, ku nga Yehovha. Hi xikombiso, loko Yesu a yime esinagogeni le Nazareta, u vulavule hi ntirho lowu a averiweke wona hi ku hlaya xiphemu xo karhi eka buku-nsongwa ya Esaya, laha vito ra Tata wakwe ri humelelaka kona. (Esaya 61:1, 2) Hi ku ya hi Evhangheli ya Luka hilaha yi hundzuluxeriweke hakona eka Vuhundzuluxeri Bya Misava Leyintshwa, Yesu u hlaye a ku: “Moya wa Yehovha wu le henhla ka mina, hikuva u ndzi tote leswaku ndzi vula mahungu lamanene eka swisiwana, u ndzi rhume leswaku ndzi chumayela ku ntshunxiwa ka makhumbi ni ku endliwa ka lava feke mahlo leswaku va tlhela va vona, ku ntshunxa lava tshikeleriweke va tifambela, ku chumayela lembe ra Yehovha ra ku amukeriwa.”—Luka 4:18, 19.

Nhluvuko wun’wana lowukulu eku kandziyisiweni ka Tibibele hi tindzimi ta laha Afrika wu fikeleriwe hi August 2005. Hi n’hweti yoleyo, tikopi leti tlulaka 76 000 ta Vuhundzuluxeri Bya Misava Leyintshwa hi tindzimi leti vulavuriwaka eAfrika ti kandziyisiwile ti tlhela ti hlanganisiwa erhavini ra Timbhoni ta Yehovha ra le Afrika Dzonga. Eka nhlayo yoleyo a ku ri ni 30 000 ya Tibibele ta Xishona. Vuhundzuluxeri lebyi byi humesiwe eka Mintsombano ya Timbhoni ta Yehovha eZimbabwe leyi a yi ri ni xihloko lexi nge, “Ku Yingisa Xikwembu.”

Hi n’hweti yoleyo leyi nga rivalekiki, vanhu lava endzeleke rhavi ra le Afrika Dzonga va tsakisiwe hi ku vona Tibibele letintshwa hi tindzimi ta laha Afrika ti ri karhi ti kandziyisiwa. Nhlanhla, xirho xin’wana xa ndyangu wa Bethele lexi tirhaka eka muchini lowu hlanganisaka tibuku, u te: “A ndzi tsake swinene ku va ndzi hoxe xandla eku humesiweni ka Vuhundzuluxeri Bya Misava Leyintshwa hi Xishona ni hi tindzimi tin’wana ta laha Afrika.” Hakunene, marito wolawo ma kombisa ndlela leyi ndyangu hinkwawo wa Bethele ya le Afrika Dzonga wu titwaka ha yona.

Sweswi vanhu va laha Afrika va ta kuma Tibibele letintshwa hi ku hatlisa handle ko humesa mali yo tala ku tlula nkarhi lowu a ti kandziyisiwa ni ku tlhela ti rhumeriwa hi swikepe ti huma entsungeni. Xa nkoka swinene, sweswi vanhu va le Afrika va ni vuhundzuluxeri lebyi kumekaka hi ku olova ni lebyi pakanisaka lebyi tirhisaka vito ro kwetsima ra Mutsari lonkulu wa Bibele, ku nga Yehovha Xikwembu.

[Nhlamuselo ya le hansi]

^ par. 3 Hi 1835 Bibele se a yi hundzuluxeriwe hi ririmi ra le Madagascar leri vuriwaka Ximalagasi, naswona hi 1840 yi hundzuluxeriwe hi ririmi ra le Etiyopiya leri vuriwaka Xiamharic. Tindzimi leti ti sungule ku tsariwa khale swinene Bibele yi nga si hundzuluxeriwa.

[Xifaniso lexi nga eka tluka 12]

Vito ra Xikwembu eka Bibele ya Xitswana leyi kandziyisiweke hi 1840

[Xihlovo Xa Kona]

Harold Strange Library of African Studies

[Xifaniso lexi nga eka tluka 13]

Vaendzi lava humaka eSwaziland va vona Tibibele letintshwa loko ti ri karhi ti endliwa erhavini ra le Afrika Dzonga